[JÄRGMINE] Määratlused ja lühendid
[SISUKORD]
[ENGLISH]

1 SISSEJUHATUS

Tänapäeva maailmas kohaldatakse arvutisüsteemide riistvara ja eriti tarkvara üha sagedamini konkreetse riigi ja rahvuse kultuurilistele ja keelelistele iseärasustele. Eri riikides kasutatakse eri tähestikke ning rahaühikute, kuupäevade, kellaaegade, arvude jms kodeerimisreegleid. Omaette probleemiks on kujunenud verbaalse teksti järjestusalgoritmid. Eesti keel ja kultuur on arenenud kokkupuutes mitmete keelte ja kultuuridega ning seetõttu pole meil ülalmainitud andmete esitamiseks üheseid reegleid ja algoritme. Praktilises tegevuses kujunenud lepped vajavad esitamist standardi kujul. Enamasti võib tugineda rahvusvahelistele standarditele, kuid neid tuleb mõnevõrra laiendada ja täpsustada eesti keele ja kultuuri iseärasustest johtuvalt.

Käesolev standard sisaldab reegleid esmaste eesti kultuuri ja keelega seotud infotehnoloogia probleemide lahendamiseks tarkvara ja riistvaratoodete valmistamisel, eriti silmas pidades eri süsteemide infovahetuse vajadusi.

Standardi lahendused põhinevad kehtivatel rahvusvahelistel standarditel ning on kooskõlas käsilolevate standardiprojektidega: ISO uued kooditabelid; UNIXi standardiseerimisprojekt POSIX; firmade IBM ja Microsoft rahvuskeelte tugivahendid. Kooditabelite ja klaviatuuri standardiseerimisel valiti Eesti oludele lähimad rahvusvahelised kokkulepped ja tehti neis ainult hädatarvilikud muudatused. Seetõttu pole standardsetes kooditabelites eesti kultuuri jaoks olulist c^ tähte (puudub ametlikus eesti tähestikus) ja kirillitsat. Standardis puuduvate märkide kodeerimiseks saab rakendada ISO kooditabelite asendamismehhanismi - ISO 2022 "Code extension techniques".

Enamik standardiga lahendatavaid probleeme tekkis mitte niivõrd seoses Eesti iseseisvumisega kui arvutustehnika ja tarkvara kiire arenguga. Eestis on pikemat aega tegeldud eesti tähestiku kodeerimisega. Esimese standardi projektini jõuti 1990. aastal (vt M. Sarv. Standardid arvutiseadmete kohandamiseks eesti keelega. - Arvutustehnika ja Andmetöötlus, 1990 nr 6, lk 49-54).

Käesolev standard hõlmab ühebaidistel koodidel põhinevaid lahendusi. Standard ei käsitle standardiga ISO 6937-2 määratletud mehhanisme märkide genereerimiseks (standard on Eesti jaoks rakendatav muudatusteta). Mõned probleemid (eelkõige kooditabelid) lahenevad Eesti jaoks soodsamalt üleminekuga mitmebaidistele kooditabelitele (ISO 10646).

Käesoleva standardi koostamisel arvestati järgmisi normdokumente ja nende projekte:

  1. ISO 8859-1:1987. Information processing. 8 bit single- byte coded character sets. Part 1: Latin alphabet No.1.

  2. ISO 6937-2:1983. Information processing. Coded character sets for text communication. Part 2. Latin alphabetic and non-alphabetic graphic characters.

  3. ISO 2022:1986. Information processing. ISO 7-bit and 8- bit coded character sets. Code extension techniques.

  4. ISO 10646. Information technology. Universal Multiple- Octet Coded Character Set (UCS). Part 1: Architecture and Basic Multilingual Plane.

  5. National Language Support Reference Manual. Volume 2. Third Edition. /IBM. National Language Technical Center.- IBM, May 1992.

  6. ENSV VST 582-89 (projekt). Eesti ja vene kooditabelid. 7- ja 8-bitised koodid.

  7. ENSV VST 581-89 (projekt). Klaviatuurid (sõrmistikud).

[JÄRGMINE] Määratlused ja lühendid
[SISUKORD]