[JÄRGMINE] Määratlused ja lühendid
[SISUKORD]
[ENGLISH]
Käesolev standard sisaldab reegleid esmaste eesti kultuuri ja keelega seotud infotehnoloogia probleemide lahendamiseks tarkvara ja riistvaratoodete valmistamisel, eriti silmas pidades eri süsteemide infovahetuse vajadusi.
Standardi lahendused põhinevad kehtivatel rahvusvahelistel
standarditel ning on kooskõlas käsilolevate
standardiprojektidega: ISO uued kooditabelid; UNIXi
standardiseerimisprojekt POSIX; firmade IBM ja Microsoft rahvuskeelte
tugivahendid. Kooditabelite ja klaviatuuri standardiseerimisel valiti
Eesti oludele lähimad rahvusvahelised kokkulepped ja tehti neis
ainult hädatarvilikud muudatused. Seetõttu pole standardsetes
kooditabelites eesti kultuuri jaoks olulist
tähte (puudub ametlikus eesti tähestikus) ja kirillitsat.
Standardis puuduvate märkide kodeerimiseks saab rakendada ISO
kooditabelite asendamismehhanismi - ISO 2022 "Code extension
techniques".
Enamik standardiga lahendatavaid probleeme tekkis mitte niivõrd seoses Eesti iseseisvumisega kui arvutustehnika ja tarkvara kiire arenguga. Eestis on pikemat aega tegeldud eesti tähestiku kodeerimisega. Esimese standardi projektini jõuti 1990. aastal (vt M. Sarv. Standardid arvutiseadmete kohandamiseks eesti keelega. - Arvutustehnika ja Andmetöötlus, 1990 nr 6, lk 49-54).
Käesolev standard hõlmab ühebaidistel koodidel põhinevaid lahendusi. Standard ei käsitle standardiga ISO 6937-2 määratletud mehhanisme märkide genereerimiseks (standard on Eesti jaoks rakendatav muudatusteta). Mõned probleemid (eelkõige kooditabelid) lahenevad Eesti jaoks soodsamalt üleminekuga mitmebaidistele kooditabelitele (ISO 10646).
Käesoleva standardi koostamisel arvestati järgmisi normdokumente ja nende projekte: